Vanade leegionäride laul

Läbi surma ja raskuste viis me tee
ja palju meist langesid põrmu
Kui ka viimase meheni langeme
meie poegadel tuleb siis võita

Ei Taha me sambaid, soovime vaid
oma maad, me rahvuse uhkust
et kunagi ühegi vaenlase jalg
ei rüvetaks enam ta puhtust

Võtad, poeg, minult mõõga, ma tean
oma kindlasse noorde pihku
ja rinna siis vaenlase vastu sead
eales sa rivist ei lahku

Võime rahuga minna, kui tuleb aeg
sest vahetus võetud on vastu
Ma Toonelast sinule ulatan käe
ära murdu, noor sõber, pea vastu