Aldevia

Igavesti hunt

Aldevia
Üksinda hundina hulkudes
Kuukiirte needuses ja õnnistuses
Vastu tahtmist toodud inimkonna sekka
Oma tahtmiste kannul pandud murdma

Siis olen nagu metsaline
Ja mul pole antud täit aru, et mõista
Kes olen ma lõpuks, kas vaim või hunt
Hunt lammaste seas

Päev on nii valus, nii painav
Kui kõrvetav julmus
Hing ihkab hämarust vaikset
Ja lõputut üksindaolemist

...

Täiskuukeskpäeval
Süda ei vaiki, kuid suu küll
Kadunud tunded
Ilmuvad unesse, haihtudes taas
Varjude vallas
Kiskudes kõrkusi alla
Surmatud nõdrad
On elusid raisanud niikuinii

Siis olen nagu metsaline
Ja mul pole antud täit aru, et mõista
Kes olen ma lõpuks, kas vaim või hunt
Hunt lammaste seas

Encontrou algum erro na letra? Por favor envie uma correção clicando aqui!